• OMX Baltic−0,3%269,99
  • OMX Riga−0,12%872,83
  • OMX Tallinn−0,4%1 725,97
  • OMX Vilnius−0,25%1 042,27
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,95%8 226,71
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,16
  • OMX Baltic−0,3%269,99
  • OMX Riga−0,12%872,83
  • OMX Tallinn−0,4%1 725,97
  • OMX Vilnius−0,25%1 042,27
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,95%8 226,71
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,16
  • 06.08.15, 08:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kukkuv tiiger

Arvuti kasutamine üksi ei tähenda, et meie inimesed oskavad infoühiskonnas probleeme lahendada ja oma elu paremaks muuta, kinnitab Tartu Ülikooli meediauuringute professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt.
Pille Pruulmann-Vengerfeldt.
  • Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Foto: Postimees
E-riik olemine on õigusega Eesti rahvusvaheline kaubamärk. Kui võib öelda, et me laulsime ennast vabaks, siis interneti ja tehnoloogia võimalusi kasutades saime "tiigrihüpata" 21. sajandisse. 
Kuid tiigri tukkumisest on mitmel pool juttu olnud - nii tehnoloogia kättesaadavuse, e-teenuste ja e-võimaluste arengu kui ka Eesti elanike e-oskuste poolest. Kõige kurvem ongi vast see, et kuigi oleme mitmetes eluvaldkondades teiste riikidega võrreldes keskmised arvutikasutuse osas, siis sörgime sabas ses osas, mis puudutab oskust IKT-d rakendada.
Kasutus üksi ei loe
IKT kasutus üksi ei anna inimestele tingimata paremat võimekust tulla toime infoühiskonnas probleemide lahendamisega.
Tehnoloogiarikkas keskkonnas koosneb probleemilahendusoskus vähemalt kolmest komponendist: osav tehnoloogiakasutus, hea ülesandepüstituse mõistmine ja oskus näha erinevaid võimalikke lahendusi. See on mitmetahuline mõõdik, mille järgi saame öelda, et Eesti elanikel on pikk maa minna just IKT võimaluste mitmekülgse ja oskusliku ära kasutamise osas.
Ka eestimaalaste arvutikasutuse profiile analüüsides on võimalik näha, et mitte kõik ei kasuta arvutit mitmekülgselt nii töiste kui ka mittetöiste vajaduste rahuldamiseks. See tähendab, et arvutikasutus kui selline ei too endaga automaatselt kasu kõigis eluvaldkondades – ette jäävad puudulikud oskused, erinevad elustiilid ja harjumused.
Paljud ei saa või ei oska
Kui me teeme neid valikuid teadlikult – "Ma ei taha arvutit kasutada väljaspool tööd!" – siis võivad need olla mõistlikud ja kasulikud. Kui me aga ei oska või ei saa arvutit kasutada, siis on see probleem, mis takistab Eesti kui e-riigi arengut.
Probleemiga, et inimesed ei näe IKTs lahendust oma igapäevastele vajadustele kas oskuste või vajaliku teenuse puudumisel, peavad tegelema nii riigi- kui erasektor. 
Andkem inimestele võimalus arendada oma IKT oskusi ja mitmekesistada oma arvutikasutust, pakkudes neile erinevaid teenuseid ja rakendusi, mis aitaksid neil veelgi paremini infoühiskonnas tegutseda. Ja andkem neile võimalus rääkida kaasa selles, kuidas IKT võiks ka nende töö tegemist paremaks teha. 
Autor: Pille Pruulmann-Vengerfeldt

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 16:24
Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele